Selle aasta alguses otsis väike URBY endale mähkutajat. Valisime välja 4 emmet, kellest üks tegi URBY facebooki lehele mõned videod, üks fotograafist emme sai mähkud kätte ja kadus lihtsalt ära ning kolmandaga oli meil veidi teine diil. Neljas emme osutus kõige armsamaks inimeseks maailmas, keda üks bränd võiks endale tahta. Paljuski tänu temale müüsime kevadise koroonalaine ajal oma lao mähkudest tühjaks, seega täname teda südamepõhjani. Saame temaga nüüd lähemalt tuttavaks!
1. Olen Karoliina, sõpradele Karo aga kõige rohkem hüütakse mind ikka “emmeks”. Olen 27-aastane ja elan oma laste isaga, 4-aastase poja Gleni ja 1-aastase tütre Gleannaga Soomes. Lisaks lastele kasvab meie hoole all ka üks väike terjer Merlot.
2. Elu Soomes?
Soome kolimise mõte sai meie jaoks alguse juba enne esimese lapse sündi. Kuna esimese lapse ootele jäämine tuli mu ellu väga ootamatult kiiresti, ei jõudnud ma just väga palju ennast selleks ette valmistada nii rahalises mõttes kui ka ilmselt vaimselt. Mehel olid ka suure vaevaga teenitud säästud otsa lõppemas, Eestis elades ületasid kulud tihti tulusid ja see viiski meid Soome poole teele. Kuna mehel oli juba soome keel varasemalt suus ja töökogemus siit, polnud see temale midagi uut ja keerulist. Mind ei hoidnud enam ka miski Eestis kinni ja koos parema tuleviku ning suurte unistuste nimel suundusimegi Soome elama. Oleks silmakirjalik väita, et meid tõi siia miski muu peale parema palga esialgu. Aga ajapikku oleme mõistnud, et meile meeldib siin isegi omaette olla ja oma asja ajada. Minu elukaaslane sai ameti peale, mida ta tõsiselt naudib ja ma pole iial kuulnud teda vingumas, et ta ei viitsi ega taha tööle minna. Pigem on mul keeruline teda sealt koju meelitada. (naerab) Samuti leidsin mina siin elades oma praeguse suure kire – fotograafia. Mind teeb tõsiselt rõõmsaks, et olen nende aastatega saanud suhtlustasandil selgeks uue keele, ning ka lapsed omandavad teise keele juba väga noorena. Siin elamise pahupool on siiski see üsna suur distants tugigrupist. Meil pole puhkepäevi ja me ei saa neid ka naljalt omale võtta. Ammugi ei tule kõne alla see, et me otsustaks reede hommikul, et selle nädalavahetuse tahame veeta kahekesi ja viime pisikesed näiteks vanavanemate seltsi. Aga eks see ole meie endi valik olnud ja järelikult kaaluvad siiski positiivsed punktid negatiivsed üle, et me endiselt siin oleme.
3. Need kõige keerulisemad päevad – mis sind päästab?
Ma pigem loendaks üles kergemat päevad ja neid on haruharva aga siis tunnen ennast küll meistrina. Minu arust kahe väikese lapsega valdavas enamuses ongi päevad üsna keerulised, eriti kui sinna hulka kuuluvad neljase küsimused, erinõuded, kadedus ja jonnakus, ning 100% tähelepanu nõudev aastane maailmaavastaja. Esimene suurim abimees on lasteaed. Ma olen täiesti veendunud, et iga ema, vaatamata sellele, et süda armastusest läheb lõhki, tahab oma lapsest/lastest aegajalt puhkust. Teine päästerõngas on koju saabuv issi. Kui selja taga on väga hull päev, kohtun temaga uksel ja lähen ise pikemale jalutuskäigule või lihtsalt toidupoodi, mille juurde kuulub näiteks kõva häälega autos laulmine. Tihti on meid välja päästnud väga lihtsad asjad näiteks vann, jalutuskäik mänguplatsile või lihtsalt rongisõit kohvikusse. Mis seal salata, meil kõigil on ka oma toidud või joogid, mis meile lohutust pakuvad. Ärge meie lastele öelge aga väga raske päeva lõpus teeme ka mehega lihtsalt kahekesi sauna. Aga hästi oluline on eriti katastroofiliste päevade vältimiseks jälgida kindlat rutiini.
4. Lemmik tegevus koos lastega?
Ma arvan, et väga pikalt oli mu lemmik tegevus üksinda nendega koos ringi kolamine. Ma tean, et paljud ilmselt punnitavad silmi ja küsivad, kuidas saab kahe väikese lapsega üksinda ringi uitamine üldse nauditav olla, eriti kui nad on nii ettearvamatute tujude ja vajadustega aga mulle see meeldib ja sobib. Kui me oma vanas elukohas olime, võtsin tihti lapsed kärule ja sõitsin nendega rongiga Helsingisse, et käia jalutamas, poodides ja kohvikus. Tihti avastasime oma kodukohast eemal olevaid mänguväljakuid ja nii sain mina sammud täis ja lapsed sotsialiseeruda, ning täielikult minu tähelepanu. Kodus ikka kipub see tähelepanu hajuma pesemata pesule ja koerakarvadele, mis vajavad ära koristamist. Aga tänaseks elame sellises kohas, kust me käruga kahjuks liikuma ei pääse. Siiski eelistan lastega kõige meelsamini aega veeta värskes õhus.
Kõik riidest mähkmetest!
5. Miks otsustasid minna seda teed?
Esimese lapsega ma riidest mähkmeid ei kasutanud ja see tundus alati selline hull asjatamine. Enne teise lapse sündi hakkasin veidi rohkem pöörama tähelepanu keskkonnasäästlikumale eluviisile ja palju tuli tõukeid proovida ka minu jälgijatelt ja blogi lugejatelt. Enne lapse sündi olin juba kindel, et sel korral me need riidest mähkud ära proovime aga lükkasin algust ikka kuust kuusse edasi, kuna iga mähe oli pidevalt pruun ja ma nägin selles probleemi. (etteruttavalt võin öelda, et pole see imiku kaka midagi nii hull ja see tuli väga lihtsalt mähkult maha) Eks see vist natuke ka saatus oli, et Little URBY minuga ühendust võttis sel ajal, kui lapse seedimine hakkas just normaliseeruma, ning riidest mähkmete jaoks hakkas “õige” hetk saabuma. “Õige” just seetõttu, et tegelikult oleks kõige lihtsam aeg nendega alustada just siis, kui nad veel imetillukesed on, mähkude jalgapanek on käkitegu veel ja see imiku piss ei haise ju ka üldse.
6.Kõige keerulisem mähkutamise juures?
Kui enne kasutamist pidasin keeruliseks beebi kakat siis kasutamine näitas, et beebi kaka polnud küll mitte midagi ühe korraliku haisuprobleemi kõrval. Nimelt oli mu pesurutiin mitu kuud nii vale, et suutsin kõik mähkud “pesta” haisema. Sel ajal mõistsin, et ma ei tea mähkutamisest ikka mitte kui midagi ja pidin sellesse maailma süvenema, õppima uue pesurutiini, tegema S&S ja pärast seda hakkama kaklema lekkimisega. Huh, oli see vast aeg.
7. Soome ja riidest mähkmete maailm?
Kui aus olla pole ma soomlaste riidest mähkmete maailma süvenenud, selleks pole lihtsalt vajadust olnud. Olen küll näinud kaltsukates just uusi riidest mähkusid aga nii palju kui ma soome blogijaid jälgin, tehakse väga palju reklaami pigem ühekordsetele mähkudele. Ma kaldun arvama, et Eestis on see popim, lähtudes näiteks Facebooki gruppidest, kus mõlema riigi kõige populaarsemas riidest mähkude grupis on praktiliselt sama arv inimesi, kuigi Soomes elanikearv on kordades suurem, kui Eestis. Kusjuures märkasin soomlaste grupis ka seda, et nende mähkud olid väga igavad, kui mitte lausa hirmsad eestlaste omadega võrreldes. Tundub, et eestlasi huvitab natuke rohkem, mis nende laste pükste all on või seeliku saba alt välja lehvib.
8. Naljakaim/keerukaim seik mähkudega?
Oh juudas, see juhtus tegelt nüüd juba mõned kuud tagasi. Nimelt olime me Eestis perega puhkamas. Üldiselt reisidel ma väga riidest mähkmeid ei kasuta aga igaks juhuks olin mõned URBYd kaasa haaranud. Oligi siis see soe suvine päev käes, mil ühekordsed olid otsas ja pidime kiirelt autosõidul tõmbama jalga korduvkasutatava. Kuna reisimist autoga oli päris palju jäi selle mähkme eemaldamine samuti pikemale autosõidule ja algselt auto põrandale poetatud mähku kadus esiistme alla. Kui me selle siis paari nädala pärast reisi lõpus sealt tooli alt leidsime, mõtlesin küll, et seda haisupommi küll enam vist kunagi jalga ei pane. Ja muidugi naeran ma alati selle üle, et kuigi me hetkel kasutame ka ühekordseid mähkmeid, valib preili ikka number kahe jaoks selle riidest mähku, et emme elu ikka põnevamaks teha. (Või issi! Jah, meie pereisa, kes esimese lapse peput ei tahtnud pool aastat isegi pesta, peseb nüüd ka kakaseid mähkusid, mis paljudele naistelegi veidi vastumeelne on.)
9. Kuidas hooldad enda mähkmeid?
Algusest peale olen kasutanud Biovegan Family looduslike pesupulbreid. Nagu ma eelpool mainisin oli mul probleem haisuga. Tahaksin rõhutada, et kindlasti polnud probleem selles, et ma pesin loodusliku pesupulbriga vaid selles, et pesin lõhnaga pesupulbriga. Nimelt sain alles hiljem teada, et ilmselt tuli eeterliku õli kiht mähkmele. See probleem oleks jäänud olemata kui oleksin koheselt kasutanud Biovegani lõhnatut pesupulbrit. Alguses kuivatasin mähkmeid radikatel aga sain hiljem teada, et see pole väga kasulik, mistõttu olen nüüd neid kuivatanud pesurestil.
10. Miks ajendaksid ka teisi emmesid mähkusid kasutama?
Esiteks, kui mina saan hakkama, saate teie ka. Ma olen päriselt ka inimene, kes siiralt usub, et tal on koguaeg kiire aga ometigi pesin ma alguses kõik mähkud oma oma väikeste kätega, kahe pisikese lapsega ära, tehes ka kõike muud peale lastega mängimise ja mähkmete pesemise. Teiseks põhjus, mis mind näiteks kõige enam ajendas mähkusid kasvõi proovima, oli keskkonnasäästlik eluviis. Me ei pea kasutama 6 URBYt päevas, et olla tublid ja eeskujulikud. Üks mähku loeb ka! Kui ikka tundub asjatu, siis mõelge, et ÜHE aasta jooksul jääb teil kasutama 365 ühekordset mähet. See on ju ÜÜRATU kogus. Aga uskuge, kui te neid kasutama hakkate, siis suure tõenäosusega need hakkavad teile meeldima. Kellele ei meeldiks armsad ja ilusad asjad?
Karoliina blogil saad silma peal hoida SIIT.
