888g armastust

Kui Little URBY Instagrami feedi ilmus pilt väikesest inimesest, kes olevat just sündinud ja kaalub vaid 888g, teadsime me kohe, et Tomingute pere vajab tuge ja usku. Me ei kahelnud kordagi ja sellest hetkest alates algas imeline kasvamise lugu. Loe lähemalt intervjuust Anete Tominguga, milline võib olla elu, kui lähed sünnitama oma 25ndal rasedusnädalal.

1. Kirjelda paari lausega kes sa oled ja millega tegeled.

Minu nimi on Anete Toming ja tegelen fotograafiaga juba viimased viis aastat. Alustasin pildistamisega lihtsalt kui hobina ja nüüd teen seda täisajaga. Minu lemmikud on kõik pildid, mis on inimestega seotud.

2. Sebastiani ilmatulek oli veidi ootamatu, kui palju ja kas üldse olid
teadlik enneaegsest sünnitamisest?

Ja, Sebsu sündis meil 25ndal rasedusnädalal ehk siis ta oli kolm ja pool kuud enneaegne. Kaks aastat tagasi sündis meie tutvusringkonnas ka üks tugevalt enneaegne beebi 26ndal nädalal. Tänaseks on ta juba kahe ja poole aastane terve poiss ning nende lugu andis meile ka juba eos teadmise, et kõik võib minna ja ka läheb hästi.

4. Kas pidasid baby showerit ka? 

Baby showerit ei pidanud kuna Sebsu sündis juba kuue ja poole rasedusekuu pealt, aga korraldasime ise gender reveal party ehk siis peo kus koos pere ja sõpradega saime teada, mis soost meie beebi tuleb. See oli väga äge. Lasime arstil beebi soo paberi peale kirjutada ja andsin selle oma õele, kes siis orgraniseeris õiget värvi paberi suure musta õhupalli sisse ja tegi ka meile ilusa sinise tordi. See oli kindlasti väga eriline, et me selle peo korraldasime, kuna päris baby showerit meil kunagi ei tulnudki.

5. Kirjelda paari lausega Sebastiani sünnilugu? 

Olin parasjagu Otepääl pulmas kui hakkasin vaikselt tundma kõhus puhitust või midagi selletaolist. See tunne tuli ja läks, aga alguses oli see siiski väga nõrk. Laulatuse ajal, olid valud juba tugevamad, isegi võiks öelda, et päris tugevad kohati. Arvasin, et ju mul on kõht kinni.

Õhtu edenedes olin pidevalt suhtluses oma abikaasa ja sõbrannaga, kes oli just sünnitanud. Nad mõlemad arvasid, et ilmselt ei ole midagi hullu ja ehk on tegemist libatuhudega. Tundide möödudes ei läinud ega läinud valud ära ja ma helistasin lõpuks ITK valveämmaemandale, kes arvas, et midagi hullu ei ole, aga igaksjuhuks võiksin siiski kontrolli minna. Kuna ma olin aga jätkuvalt pulmas ja Otepääl (elame Tallinnas) läks veel umbes paar tundi aega, kuniks pulm oli ära pildistatud ja sain startida Tartu haigla poole. Siiani kõik kinnitasid, et ilmselt ei ole see midagi halba ja nii olin ma ka ise sellise suhtumisega, et lähen käin kontrollis ära ja siis magama. Juhtus aga nii, et haiglasse jõudes tuvastati mul avatus 2cm ja sealt algas kogu Sebastiani lugu.

Erki, mu abikaasa, oli sellel hetkel veel Tallinnas. Haiglasse jõudes küsisin arstilt, kas peaksin oma mehe ka siia kutsuma … ta ütles, et võib küll. Nii siis otsis Erki omale südaööl auto ja alustas teekonda Tartu suunas.

Sebastian sündis 21. juuli 2019 kell 6.55. Ta oli 33cm pikk ja kaalus 888g.

6. Kuidas teavitasite perekonda ja lähedasi Sebastiani sünnist?

Läbi FB’i. Mina ise ei teavitanudki, Erki kirjutas kõikidele tuttavatele ja perele, et nad palvetaksid pisikese Sebastiani eest ja neid eestpalveid oleme kogenud nüüd terve selle aja.

7. Kirjelda elu enneaegse beebiga, mida see endast kujutab, kas oskad
välja tuua ka erinevusi võrreldes tavalise vastusündinuga.

Enneaegsed beebid peavad olema enamasti kuvöösis päris pikalt. Saime esimest korda Sebsu oma sülle kui ta oli umbes nelja päevane, aga tihtipeale saavad vanemad tugevalt enneaegse lapse sülle veel palju hiljem. Kohe peale sündi viidi ta meie juurest ära, saime talle teha vaid pisikese musikese. Esimesed 1,5 kuud oli Sebsu Tartu lastehaigla intensiivosakonnas, kus meie saime tal vaid külas käia (kolisime mõlemad selleks ajaks Tartusse). Septembri alguses viidi ta kiirabiautoga Tallinna lastehaiglasse, kus me olime samuti umbes poolteist kuud sees, aga seal saime kõik kolmekesi olla perepalatis ja juba ise tema eest hoolitseda.

9. Sa oled fotograaf, seega ilmselt jutustad lugusid päris palju läbi
fotode. Kuidas oled plaaninud Sebastiani esimesed eluhetked, saavutused – mälestustesse talletada?

Haiglaajal tegin ma Sebsust eriti palju pilte. Sellel ajal alustasime ka @s_toming Instagram’i kontoga, mis on tänaseks kogunud palju tähelepanu ja on saanud olla julgustuseks paljudele enneaegsete beebide emadele. Sõnumitesse tuleb pidevalt ilusaid kirju, kuidas ühel või teisel viisil on Sebsu konto toonud positiivsust ja julgustust nende ellu enneaegse beebiga. Kuna tihtipeale tuleb enneaegne beebi siia maailma ootamatult, ei ole vanemad saanud tema tulekuks kuidagi valmistada. Meil oli tutvusringkonnas sõbrad, kelle kaudu me teadsime, et ka nii enneaegsel lapsel võib minna kõik hästi, aga paljud vanemad on selles osas teadmatuses. Ka minu sõbranna arvas, et ega meie beebil elulootust ei ole, ta oli alguses väga mures. Aga meile anti südamesse selles olukorras üleloomulik Jumala rahu ja see on meid siiani kandnud.

Tahaksin teha haiglaajast eraldi fotoraamatu, kuhu panen kirja tema
kaalu ja edusammud ja murekohad.

Kindlasti peab ka esimesest aastast eraldi fotoraamatu välja trükkima.

12. Kuidas tähistate Sebastiani minisünnipäevasid? 

Little URBY saatis meile üsna pea peale Sebsu sündi beebiraamatu ja fotokaardid. See oli tagantjärgi eriti tore kingitus, kuna võib-olla muidu poleks me ise tulnudki selle peale, et juba ka esimesel kuul kui ta oli alles kuvöösis, temast pilti teha. Oleme seni teinud fotokaardiga pilti iga kuu 21sel ja jätkame seda tema aastaseks saamiseni välja. Tema minisünnipäevasid tähistamegi pildistamisega. Kuna veetsime tema esimesed kaks minisünnipäeva haiglas, ei ole meil koogitraditsiooni kujunenud.

14. Kas enneaegsetel beebidel loetakse kuidagi teistmoodi ka
sünnikuupäeva või nädalaid just arengu mõttes?

Enneaegsetel beebidel on kaks arvestust vanuse osas. Tema sünnipäevaks jääb alati 21. juuli, kuid kuni kahe aastaseks saamiseni arvestatakse ka tema “korrigeeritud vanus” ehk siis kui vana ta oleks oma esialgse tähtaja järgi. Selle vanuse järgi käib tema vaimne ja füüsiline areng. Öeldakse, et kahe aastaseks saades on enneaegsed lapsed teisele arengus järgi jõudnud.

15. Kas oled ühildanud emaduse ja töö?

Ja, käisin juba viis päeva peale Sebastiani sündi pulma pildistamas. Mõtlesin pikalt, kas ma peaks ja üldsegi saan seda füüsiliselt teha. Aga tagantjärgi oli see parim otsus, kuna me ei saanud nagunii Sebastiani juures pidevalt olla ja sellistel kriitilistel hetkedel on oluline hoolitseda ka oma mõistuse säilivuse eest. Endale meeldivate asjade tegemist tuleks võimalusel jätkata.

16. Kas plaanid edaspidi rohkem beebide pildistamisele keskenduda?

Ei, ilmselt mitte. Ma pildistan küll ka beebisid ja vastsündinutega perepildistamised on eriti armsad, aga mulle meeldib just erinevaid inimeste erilisi hetki pildistada. Pulmad, paaripildid, perepildid, beebipildid, pildid koeraga jne. Kõik on ägedad ja ma usun, et nii on mul endal ka kõige põnevam.

 

17. Ilmselt olete läbi elanud päris palju rohkem kui mõni, kes saab
esmakordselt emaks, kas on ka hirme järgmise lapse saamise osas?

Hetke ainus hirm on .. või pigem soov, et palun laske mul terve öö jutti magada… Hirme teise lapse ees tänu enneaegsusele ei ole, küll aga on see beebimajandus une korralikult miinustesse viinud. Sebsu tegelikult on väga tubli ja ärkab öösiti vaid paar korda, aga ma ise olen lihtsalt selline unekott… et aega on hetkel teise lapsega.

18. Mida soovitaksid teistele emadele, kes kogevad sinu ja Sebastiani
teekonnaga midagi sarnast?

Olukord on küll uus ja hirmutav, aga kõik läheb hästi. Ürita keskenduda igale pisikesele positiivsele detailile. Enneaegse beebi sünnijärgselt liitu kindlasti ka “Enneaegsed imed” FB grupiga. See ei ole tavaline beebigrupp, millest ma kaks tundi peale liitumist lahkusin. See on grupp, kust sa võid julgustust leida sadadelt ja sadadelt emadelt ja isadelt, kes on juba sama teekonna läbi käinud.

Ära jää selles olukorras üksi, üksi on raske.