Triinu Aruoja ehk interjööri võlur

Saame tuttavaks ühe armsa Viljandi emme Triinu Aruojaga. Kelle instagrami kontot vaadates tekib endal ka isu hakata tube ümber sättima. Loe tema teekonnast riidest mähkmete kirjus maailmas…

2. Mis on sinu kireks?

Mis see kirg on? Mul on kaks väikest last …

Minu kirg on sisekujundus ja see on tänasel päeval ka minu töö. Mu silm särab, kui ma saan kellegi kodu kujundada ja seeläbi teda aidata. Pakkuda talle rahu ja õnnetunnet kohas, kus ta veedab enamiku oma ajast. Olgu selleks siis kodu, kontor või kodukontor.

3. Räägi lähemalt enda sisekujundamise teekonnast?

See on olnud väga äge teekond. Sisekujunduspisik on mul alati veres olnud.
Väiksena armastasin pidevalt oma tuba ümber tõsta ja asju omavahel kombineerida. Keskkooliga samaaegselt lõpetasin Viljandi kunstikooli, kus lõputööks sai samuti kujundatud tuba.

Peale keskkooli asusin hoopis õppima Tallinna Ülikooli Kunstiteraapiaid, mis andis hea võimaluse värvuspsühholoogia tundma õppimisele ja suure tõuke individuaalsele enesearengule.

Peale õpinguid ja aastaid USA vahelt reisimist, oli pea ühtäkki selgem ja siht silme ees. Taasavastasin oma kire disaini ja sisekujunduse ning arhitektuuri vastu. Sellele aitas kindlasti kaasa ka osalemine 2016. aastal “Naabrist parem” saates, kus žürii tituleeris meid kõige parema ja stiilipuhtama korteri tiitliga.

Olles sisustanud ja kujundanud kaks korterit ning samaaegselt juba loonud ka oma ettevõtte ning konsulteerinud kliente, läksin EKA´ sse Ruumikujundust õppima.

Tänasel päeval saan öelda, et minu hobist on kujunenud minu töö.

4. Kui suur maailma päästja sa oled?

Pean kohe vajalikuks mainida, et mulle ei meeldi sildid. Just sellist tüüpi sildid nagu seda on „maailmapäästja“, „vegan“, „ökoemme“ jne. Ma mõtlen nii, et ma üksikisikuna ei suuda maailma päästa, aga ehk suudan ma endast võimalikult väikse jälje jätta? 20. sajandil alguse saanud masstootmine ja sellest tingitud liigtarbimine on tänaseks jätnud ühiskonda niigi suure jalajälje. Mind paelub lihtsus, praktilisus ja minimalism, et kuidas vähemaga hakkama saada ning seejuures õnnelik ja rahulolev olla.

5. Riidest mähked…

Ma olin teist last ootama jäädes seda ideed oma peas korduvalt läbi mänginud, aga kui sukeldusin ja uurima hakkasin, oli pea kohe täiesti sassis ja mitte kui midagi ei saanud aru. Õnneks oli mul hea sõbranna varnast võtta, kes kogu teekonna oli hiljuti läbi käinud ja mingite valikuteni jõudnud, ning neid mullegi tutvustas. Lapse sünni eel ma aga otsusteni ei jõudnud ja mõtlesin, et hakkan katsetama siis, kui esimeste kuude raskused ja kohanemisaeg on möödas kuniks sõbrannad mulle „babyshoweriks“ kaks Pisi villamähet koos lanoliini ja sisudega kinkisid. Kui need juba olemas olid, tuli ju kasutama ka hakata…

Villamähkmeteni olin eelneva uurimistöö käigus juba isegi jõudnud. Vill tundus ehe, puhas ja kuidagi loomulik, et kui riidest mähe, siis juba maksimaalselt looduslik.

Aga kuna vill nõuab omaette hoolitsust ja hooldust, siis nn pesupäevadeks on mul varuks ka kaks Little URBY mähkut.

6. Võrdle erinevat tüüpi mähkmeid.

Mul ei ole väga suurt kogemust, kuna ma olengi jäänud eelpool mainitud kahele brändile truuks. Pisi villamähkmed ja Little URBY taskumähe. Villamähkmete juures paelub mind enim materjali looduslikkus ja idee, et mul ei ole tarvis 15-20 mähet vaid piisab ainult kolmest (+ siis pesupäeva varu – 2tk).

Küll aga nõuavad villamähkmed teistsugust pesu ja töötlust – lanoliinitamist, et nad niiskuskindlaks saada. Kõlab võõralt, aga tegelikult on lanoliinitamine lihtsalt mähkmete viie tunnine leotamine rasva- ja seebivees.

7. Raskeim katsumus seoses nendega, naljakaim seik…

Kogu algus oli kohutavalt konarlik ja raske ning ma loobusin ikka väga mitmel korral. Ma lihtsalt ei saanud mähkmeid pidama. Küll pissis beebi väidetavalt liiga suure survega ja mitme kihi sisudega tundus see väike inimene lamades juba pea alaspidi olevat. Tema riietamine oli alati vaevarikas protsess ja kui ta lõpuks riidesse sai ning sülle võttes mähe juba läbi lasi, ei tekkinud enam mingit tahtmist teda uuesti sinna mähkida. Nii ma siis paariks kuuks loobusingi, aga kasutasin mähkmetesse mõeldud
musliine edasi nn „piimalappidena“. Kui beebi oli 3-4kuune, otsustasin uuesti proovida. Vahelduva eduga oli õnnestumisi järjest rohkem – mõnikord kasutasin terve päeva riidest mähet, mõnikord ei kasutanud 3 päeva. Kuniks ma mehel enam uut pakki ühekordseid mähkmeid koju ei lubanud tuua.

Aga ma tahaks rõhutada, et värske emana palun ära tee asju, mis sind kuidagi stressi ajavad, sest lastele on ikka kõige parem rõõmus, puhanud ja õnnelik emme. Kui tunned, et riidest mähkmetega alustamine on praegusel hetkel sinu jaoks ehk liiga palju, siis las ta olla. Olen täheldanud erinevates kogukondades ja sotsiaalmeedias taaskord sildistamist ja isegi natuke halvustavat suhtumist: „Mis mõttes on riidest mähkmetega keeruline ja kuidas sa ei saa?“ ja see tekitab minus alati kahetisi tundeid. Ma arvan, et me kõik peaksime vähem hinnanguid andma ja rohkem iseendasse uskuma. Me kõik peaksime aktsepteerima ja toetama teineteise valikuid küsimusi küsimata.

9. Lemmik tegevused koos lastega?

Oma laste ja abikaasaga koos looduses rändamine on kindlasti üks mu lemmikuid! Aga ma armastan ka igapäeva hullumaja keskel nendega vaibal mängides korraks lihtsalt kogu maailm unustada ja neid vaadata, nende pühendumist, sihikindlust, loovust ja rõõmu jälgida ning selle eest lihtsalt ilmatuma tänulik olla.

10. Soovitus teistele emmedele, kes tahavad alustada mähkutamist?

Proovi, proovi ja proovi veelkord. Kui ei tule välja, siis ära stressa ja tee nii nagu on sulle ja su perele parim.

JÄRELTURG! Osta mähkmed ja KINDLASTI ka sisud järelturult. Sisusid tuleb maksimaalse imavuse saavutamiseks eelnevalt vähemalt kuni 8x läbi pesta. Järelturult ostes on keegi sinu eest selle töö juba ära teinud. (väiksem veekulu ja vähem vaeva).

Ära tunne ennast halvasti, kui sa ei saa hakkama või kui sulle ei meeldi – see on okei. Kõik valikud on okei!