“Appi, ma olen rase?” osa I

Olen alati öenud: “Mind on võimatu üllatada”… Mu aju genereerib võimalikke olukordi, mängib läbi saabuvaid hetki, arvab ära kinke, loeb liiga hästi teiste mõtteid ja kehakeelt, aga 2024 aasta juuni üllatas mind – võiks öelda, et lausa šokeeris. Ma ei ole kunagi oma 29 eluaasta jooksul olnud nii nõutu ja segaduses. Ma tahan jagada seda lugu ausalt ja vahetult, sest ma tean, et neid teisi 2% õnnelikke naisi nagu mina on veel. Ja see on täitsa nagu väike ime ja selles ei ole midagi uut ega erilist – kuid infot ja kogemusi, lugusid, katsumusi lihtsalt ei leia, need on jäänud jagamata. Ma kindlasti ei taha, et keegi minu tundeid valesti mõistaks. Soovin, et katsuksid lugedes näha seda lugu minu “mätta” otsast, sest me kõik kogeme elu erinevalt. Mõne tragöödia ja raskus võib olla teise õnn ja argipäev.

“Oota veel mõned päevad” ütlesin endale kui mu menstruatsioon oli juba paar päeva hilinenud. Seda ei juhtu kunagi, okei korra peale covidit nädalase hilinemise kogemus mul on, aga sellele eelnev haigus oli kehale nii laastav, et antud olukord toona tundus loogiline. Sel korral ei esinenud haigust, stressi ka liialt ei tajunud, muutuseid elus 0. Kõik sümptomid, mis tavaliselt algava mensese eel ilmnesid, olid olemas (valulikud rinnad, aeglasem seedimine, väsimus, alakõhu paistetuse tunne), ei midagi uut ega erilist, lihtsalt veri kus oled? Peale nädalast hilinemist, olin korra maalt metsade vahelt linna liikumas ning tundus loogiline osta rasedustest. Mu sees on vaskspiraal ja tõenäosus sellega rasestuda on kuni 2%. Seni 3,5 aasta jooksul peale paigaldamisest seda juhtunud ei ole, seega miks peaks ka nüüd? Ka esimese ja teise lapse vahel kasutasin vaskspiraali (u 4a) ning ka siis ei esinenud mingeid komplikatsioone. Võib öelda, et spiraalid on mu elus olnud kokku 8a (katsetasin korra ka hormoonspiraali) ja raseduse kahtlust ei ole varem esinenud.

Üpriski keeruline oli toidupoodi minna ja keskenduda kui taskus on test ja kuklas mõte, et äkki ma olen rase, otsustasin kohe seal samas Rõõmu kaubamaja wc-s testi ära teha (sest ma niikuinii ei ole rase ja mul on ilmselt mingi meditsiiniline probleem). Istudes kabiinis potil ja pissides pulgale, millele koheselt 2 triipu ilmus, voolas mu senine maailm sealt samast potist alla. Ma ei tea kas on õige ühte kaubamaja nimetada rõõõõõõmu kaubamajaks, sest ma tol hetkel ei olnud kindel kui rõõmus olen. Ja ärge saage minust valest aru, ma armastan lapsi ja neid on mul juba 2, aga kuhu ma panen kolmanda, kuidas me hakkama saame ja appi lapsi on siis rohkem kui täiskasvanuid – ahv mu ajus lõi lihtsalt trumme kokku ja vastu mu pead… Noh ühesõnaga ei teadnud ma kas nutta või naerda. Me kumbki kaaslasega ei teadnud ja kodutee autos möödus vaikuses, pooled asjad poest jäid samuti ostmata. 

Dr. Google ütles, et tegemist võib olla ka emakavälise rasedusega, seega ma rahustasin enda aju: “Võimalik, et siiski jääb su perekond neljaliikmeliseks ja sa ei pea uut kodu, suvilat, autot, lisatööd ostma-otsima, lihtsalt tegemist on eluohtliku olukorraga hetkel ja sellisel juhul oleks ikkagi kiiresti arsti juurde aega vaja”. Muidugi on ju alati nii, et kui toimub siis toimub kõik korraga ning mu abikaasa, kes kogu olukord ilmselt veel hullema šokina läbi elas, valmistus vananema ja peagi külalisi võõrustama. Hetk, mil tegelikult tahaksid korraks pea liiva alla peita, et seedida mõtet ning aru saada, et mis toimub – naeratad ja loodad, et keegi ei märka, et sa alkoholi ei joo või enda lemmikut hallitavat vorsti ei söö.

Kahe varasema kogemuse põhjal, oman paremat kogemust ITKs ja nii helistasin esmalt nende registratuuri.
MINA “Tere, mul oleks vaja arsti juurde aega, nimelt on mu rasedustest positiivne, aga mu sees on vaskspiraal”.
ITK “Kas te soovite aborti teha?”
MINA “… eee ei? Ma ei tea? Ma tahan arsti juurde tulla.”
ITK “Millise arsti juurde ma Teile aja panen kas ämmaemanda või günekoloogi?”
MINA “Kust ma tean? Mu sees on spiraal ja beebi, mida ei tohiks olla. Äkki on tegu emakavälise rasedusega?”
ITK “Esimene aeg oleks pakkuda umbes 10p pärast ja seda mees arsti juurde – kas panen kirja?”
MINA “Kas ma peaksin äkki minema erakorralisse kontrolli, et kui on siiski emakaväline rasedus? Või teate mis ma proovin äkki saan Pelgulinna kiiremini aja” 

MINA “Tere, mul oleks vaja arsti juurde aega, nimelt on mu rasedustest positiivne, aga mu sees on spiraal”.
PELGU “Kas soovite aborti teha?”

Mu aju: wtf, miks nad seda küsivad, ma ei tea, ma tahan tuge, mitte abordi pakkumist. Ma tahan, et keegi vaataks mind, kontrolliks ja siis mõtleme edasi. Esimene küsimus ei saa olla, kas ma tahan aborti.

MINA “Ma soovin aega ilmselt günekoloogi juurde, kes kontrolliks asja, kas ma olen päriselt rase või on tegu emakavälise rasedusega, mulle tundub, et kohe ämmaka juurde ei paneks aega.”
PELGU “Selge, eismene aeg oleks, peale jaanipäev…”
MINA “Aga teate google ütles, et emakaväline rasedus on eluohtlik – kas päriselt ka on? Äkki leiab ikka mingi varasema aja…”

Vaikus, klõbin, vaikus, hingetõmme, mõte…

PELGU “Kas teile ülehomme sobiks?”
MINA “Ja, pange kirja!”

Nii tahaks teada, et mis edasi sai? Võid nüüd tunda seda sama praadimise tunnet, ainult vahega, et mängus ei ole sinu keha ja tulevik ning oodata pisut või siis lugeda kohe SIIT…